Euroopa Kohus: statistilise metsainventuuri püsiproovitükkide andmed on keskkonnateave, mis üldreeglina kuulub avalikustamisele (C‑234/22)

Euroopa Kohus tegi 7. märtsil otsuse Eesti kohtu esitatud eelotsusetaotluse kohta, mis puudutas statistilise metsainventuuri (SMI) püsiproovitükkide asukoha andmete avalikkust

Vaidluse asjaolud

Halduskohtusse pöördusid 2021. aasta aprillis kaebusega neli Eesti keskkonnaühendust (Roheline Kogukond MTÜ, Eesti Metsa Abiks MTÜ, Päästame Eesti Metsad MTÜ ja Sihtasutus Keskkonnateabe Ühendus), kes vaidlustasid Keskkonnaagentuuri (KAUR) keeldumise võimaldada ühendustel tutvuda metsainventuuri püsiproovitükkide asukoha andmetega. Ühingud olid palunud KAURil väljastada neile riikliku SMI koostamisel kasutatavate püsiproovitükkide andmed, sealhulgas nende asukoha koordinaadid, ning väitsid sisuliselt, et ilma viimasteta ei ole püsiproovitükkidel teostatud mõõtmiste tulemusi võimalik õigesti tõlgendada ega teha mingeid järeldusi metsa seisundi kohta. SMI tulemusi kasutatakse praktikas näiteks metsa juurdekasvu hindamisel, mis omakorda on olnud aluseks Eesti raiemahu planeerimisele.

KAUR keeldus ühendustele püsiproovitükkide andmeid väljastamast argumendiga, et see teave on asutusesisene (juurdepääsupiiranguga), kuna vaidlusaluste andmete avalikustamine mõjutaks riikliku statistilise metsainventuuri usaldusväärsust ja kahjustaks seega Eesti Vabariigi võimalusi esitada usaldusväärset ning rahvusvaheliselt tunnustatud statistikat. Samuti tugines KAUR avaliku teabe seaduse sätetele, mille kohaselt on asutusesiseseks teabeks alles kavandi faasis olevad dokumendid.

Halduskohtu küsimused

Tallinna halduskohus pöördus kohtuasja raames Euroopa Kohtu poole eelotsuse saamiseks. Nii rahvusvaheline Aarhusi konventsioon kui EL keskkonnateabe direktiiv 2003/4/EÜ näevad üldnõudena ette keskkonnateabe avalikustamise ja keeldumine keskkonnateabe avalikustamisest on lubatud üksnes erandjuhtudel. Halduskohus küsis Euroopa Kohtult rea küsimusi EL direktiivi kohaldamise kohta: muuhulgas, kas püsiproovitükkide asukoha andmed on käsitatavad keskkonnateabena direktiivi 2003/4 tähenduses ja kui see on nii, siis kas haldusasutus võib direktiivis ettenähtud erandite alusel keelduda üldsusele neid andmeid väljastamast.

Euroopa Kohtu seisukoht

Euroopa Kohus leidis, et vastupidiselt Eesti valitsuse ja KAURi väidetele on SMI püsiproovitükkide asukoha andmed (koordinaadid) keskkonnateave keskkonnateabe direktiivi 2003/4 tähenduses (vt lahendi p 21–23).

Hinnates, kas direktiivis sätestatud erandid lubanuks KAURil teabe väljastamisest keelduda, asus Euroopa Kohus kokkuvõtvalt seisukohale, et:

1)             SMI koostamisel andmete kogumiseks kasutatavate püsiproovitükkide asukoha koordinaate ei saa pidada koostamisel olevateks materjalideks või lõpetamata dokumentideks või andmeteks, sest need puudutavad metsa seisundit konkreetsel kuupäeval. Direktiivis sätestatud erand oli mõeldud selleks, et tagada riigiasutustele n-ö kaitstud ruum, viimaks läbi arutelusid ja asutusesiseseid debatte ning erand on ajutine, kuna on seotud dokumentide väljatöötamise või koostamisega (vt lahendi p 38–40).

2)             Hinnangu, kas teabe väljastamisest keeldumine oli õigustatud, et mitte kahjustada rahvusvahelisi suhteid, peab andma siseriiklik kohus ise – halduskohtul tuleb kontrollida, kas teabe avalikustamise tõttu tekkival võimalikul rahvusvaheliste kohustuste rikkumisel oleks piisavalt konkreetsed ja ettenähtavad ebasoodsad tagajärjed, et tegelikult kahjustada tema huve või rahvusvahelist metsanduskoostööd või on sellised tagajärjed käesoleval juhul vaid hüpoteetilised. Euroopa Kohus märgib, et Euroopa Kohtule esitatud materjalide põhjal võib arvata, et tagajärjed on vaid hüpoteetilised (vt lahendi p 47–51).

3)             Küsimusele, kas andmete usaldusväärsuse vähenemine, mis tuleneb koordinaatide avalikustamisest, võib kahjustada keskkonnakaitset, on Euroopa Kohus vastanud, et see risk on olemas, ent kahjustamise riski peab saama mõistlikult ette näha ja see ei tohi olla ainult hüpoteetiline (lahendi p 52–58).

Eelotsusega ei lahendanud Euroopa Kohus veel keskkonnaühenduste kaebust – selles osas jätkub menetlus Eesti kohtus. Eelotsuses antud Euroopa Kohtu tõlgendusi tuleb halduskohtul kohtuasja edasises menetluses aga arvestada.

KÕKi kommentaar

SMI andmete avaliku juurdepääsu üle vaieldi Eestis 2021. aastal ka seoses metsaseaduse muutmise plaanidega. 2021. aasta suvel Keskkonnaõiguse Keskuse poolt koostatud analüüsis „Hinnang eelnõus 292SE kavandatud metsaandmetele juurdepääsupiirangu õiguspärasusele“ jõudsime ka KÕKis järeldusele, et SMI püsiproovitükkide asukohaandmed on keskkonnateave (vt analüüsi p 6). Samuti jõudsime analüüsis järeldusele, et tegemist ei ole koostamisel oleva dokumendi või teabega. Andmete avalikustamise võimaliku mõju kohta tõime samuti juba 2021. aasta analüüsis välja, et mistahes teoreetiline mainekahju ei saa olla aluseks, et piirata juurdepääsu keskkonnateabele.

KÕKi analüüsi järeldustest hoolimata algatas valitsus 2021. aasta sügisel uue metsaandmete piiramise eelnõu. 2022. aasta mais kehtestati metsaseaduse muudatused, millega lisati metsaseadusesse § 9.1 SMI ja selle inventeerimisandmete kohta. MS § 9.1 lg 5 kohaselt on SMI püsiproovitükkide asukoha andmed asutusesiseseks kasutamiseks, kuni neid kasutatakse SMI alusandmetena. Püsiproovitükkide asukohaandmetele võivad saada juurdepääsu teadus- ja arendusasutused metsandusvaldkonnas teadustöö tegemiseks, ehkki erandjuhtudel on võimalik ka neile juurdepääs keelata.

Märtsikuine Euroopa Kohtu eelotsus kinnitab KÕKi hinnangul, et põhjendused, mis esitati 2021. aastal metsaseaduse muudatuste eelnõus argumentidena, ei ole tegelikult kooskõlas EL keskkonnainfo direktiiviga.

Vt Euroopa Kohtu otsus asjas C-234/22